Panoraamid:
 |  |  |  |
Ehitamise aeg: 1721
Kiriku pühitsemine: 8. septembril 1721
1721. aastal, Põhjasõja lõppedes, rajas Peeter I kaasvõitleja, kohaliku polgu komandör polkovnik Šahhovskoi Tallinnasse Kõigepühama Jumalasünnitaja Sündimise kiriku, mis pühitseti sama aasta 8. septembril. Puidust pühakotta toodi Sankt Peterburist koopia väga austatud Jumalaema Kaasani ikoonist ning sama kujutisega vanaaegne kokkupandav vasest sõjaväeikoon. Ikooni järgi, mida eriliselt austati nii Peterburis kui Tallinnas, hakatigi pühakoda rahvasuus kutsuma Kaasani kirikuks. See on üks vanimaid puitkirikuid Eestis.
Algselt oli pühakoda mõeldud 3. ja 21. jäägripolgu ning Dvina 91. jalaväepolgu kirikuks. Selle seinu kaunistasid roodude kaasaskantavad liigendikoonid, mis olid saatnud sõjamehi nende kaugetel ja karmidel sõjaretkedel, ning mälestustahvlid nende koguduse liikmeiks olnud sõdurite nimedega, kes olid andnud oma elu Türgi sõja, 1812. aasta Isamaasõja ning Jaapani sõja lahinguväljadel.
Põhiplaanilt on kirik ristikujuline. Barokiajastule tüüpilise ruumijaotuse ja väliskuju on pühakoda säilitanud tänapäevani. Siluetile annab ilmet kaheksakandilisel trumlil paiknev madal kuppel (mis sai oma praeguse kuju XIX sajandil toimunud ümberehitustööde käigus) ning nõtke kellatorn. Kirikul on üks huvitav iseärasus – see on rajatud “ujuvale” vundamendile, mis on päästnud hoone lagunemisest. Fassaadi klassitsistlik lahendus kuulub XIX sajandi esimesse poolde. Ikonostaasi on kirjutanud kunstnik Savva Postemski.
1918. aastal üritasid saksa okupatsioonivõimud kirikut sulgeda, et seada hoones sisse ladu, kuid koguduse liikmeil õnnestus see plaan nurjata. 1920. aastal, seoses sõjaväekirikute likvideerimisega, muutus Kaasani kirik kogudusekirikuks. Kuni 1972. aastani seisis pühakoda avaras aias, mida piiras kahe värava ja Päästja kabeliga piirdetara, kuid uue tänava rajamise tõttu see lammutati ning on alles hiljuti osaliselt taastatud.
Möödunud sajandi 70-ndatel aastatel elas kirik üle mitu vargust. Kadusid mitmed hinnalised ikoonid, sealhulgas ka Jumalaema Kaasani kaasaskantav liigendikoon.
Samuti väärib märkimist, et Kaasani kiriku kauaaegne esipreester oli ülempreester Mihhail Ridiger (pühima patriarhi Aleksius II-e isa), keda koguduseliikmed väga armastasid. Siin on lapsest saadik altaris teeninud, lugejaks ja diakoniks olnud ka Vjatšeslav Jakobs (metropoliit Kornelius).
Aadress: Liivalaia 38, 10145 Tallinn