Panoraamid:
 |  |
Maalilises maanurgas, seal kus Narva jõgi Peipsi järvest alguse saab, paikneb asula, mis ammustest aegadest peale on kandnud nime Sõrenets. Nimetus ise kõneleb kohaliku kliima iseärasustest – „sõroi“ tähendab vene keeles niisket, märga. On olemas dokumentaalsed tunnistused suurtest, kevadise liigvee ajal toimunud üleujutustest. Narva jõe kaldal on säilinud iidse kindluse varemed. Endistel aegadel oli kindlus olnud võimsate müüridega muljetavaldav ehitis, mille katus olevat olnud kaetud vaskplekiga. See seletabki asula kaasaegset nime – Vasknarva.
1818. aastal ehitati Vasknarvasse esimene puukirik prohvet Eelija auks. Vastavatud kirikusse toodi üle Taevase Kuninganna ilmutatud ikoon, mis kujutab Tema kõigeausamat uinumist ja mille 16. sajandil olid leidnud eestlastest karjased Kuremäel tamme juurest – just sealt, kus Jumalaema neile oli ilmunud. Kuid igal aastal 28. augustil, Jumalaema Uinumise pühal toodi ikoon ristikäigus üheks päevaks Vasknarvast Kuremäe Pühale mäele. Need 25 versta, mis lahutavad Vasknarvat Pühtitsast, ei kujutanud endast mitte üksnes halbu teid, vaid kitsaid metsaradu, kus kohati „tuli liikuda hanereas, põlvini soos, kandes ikooni kordamööda rinnale surutult,“ nagu pajatab Vasknarva kiriku kroonika. Nii said Jumala ettehooldusel vaimseteks sugulasteks Pühtitsa ja kaluriküla, kus viibis külas Jumalaema imettegev ikoon, mille eestkostele ja halastusele on õigeusklik rahvas pannud oma kustumatu lootuse.
1867. aastal alustati Vasknarvas uue, kolme altariga Prohvet Eelija kivikiriku ehitust. Pühakoja rajamisele kulus kuus aastat ning 18. detsembril 1873 pühitseti see sisse. Vana kiriku ikonostaas anti üle Pühtitsa esimesele Jumalaema Uinumise puukirikule (praegusele Nikola-Arseniose kalmistukirikule).
1891. asutati Pühale mäele Pühtitsa Jumalaema Uinumise ühiseluline nunnaklooster, mis sai Taevase Kuninganna Uinumise imettegeva ikooni püsivaks asupaigaks, Vasknarva kirikule anti aga üle ilmutatud ikooni koopia.
Seitse kilomeetrit enne Vasknarvat asutas kloostri esimene eesseisja iguumenja Varvara (Blohhina) Keetsemani erakla haigetele ja vanadele õdedele. Mõnda aega elas ja töötas eraklas ka õnnis staaritsa, nunn Jekaterina (Malkov-Panina). 1940. aastal erakla suleti, vanad nunnad toodi aga üle Pühtitsa kloostrisse.
Suure isamaasõja ajal Eelija kirik purustati. Vasknarvale läheneva teelise pilgule avanes nukker pilt: üle vanaaegse kirikuaia oli näha lõhutud kellatorn, kesk pühakoja varemeid lokkasid puud ja põõsad. „Ma mäletan hästi neid varemeid,“ on meenutanud Pühtitsa kloostri eesseisja iguumenja Varvara (Trofimova). „Vasknarvasse püstitati pärast sõda ülepeakaela, otse vana kiriku rusudest väike kirik, mille lõunaseina aset täitis kohalikust paekivist aed. Preestrid selles pühakojas kaua ei püsinud. Meie valitseja Aleksius (hilisem Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh) armastas väga seda kohta. Ja igal aastal Eelija päeval teenis valitseja selles väikeses kirikus: saabus meie juurde kloostrisse, võttis endaga kaasa õdedest lauljad ning koos suunduti paari autoga Vasknarvasse. Meie õed käisid rohkem kui nelikümmend aastat tagasi seal ka heina tegemas, jäädes ühtlasi ka öömajale. Ning alati palvetati selles kirikus pühapäeviti ja kirikupühade aegu. Nii valus oli vaadata neid hävinud pühakoja varemeid: igal pool purunenud tellised, mustus ja prügi. Pühakoja sees kasvasid puud – pajud olid juba suureks sirgunud.“
Isa Vassili
1974. aastal alustati kõrgestipühitsetud metropoliit Aleksiuse õnnistusel Eelija kiriku taastamist, mis usaldati ülempreester Vassili Borinile.
15. oktoobril 1978 pühitses metropoliit Aleksius sisse Vasknarva varemetest üles ehitatud Eelija kiriku Nikolaose kõrvalaltari. Isa Vassili teenis selles pühakojas kuni surmani, mis saabus 27. detsembril 1994.
Viis aastat pärast isa Vassili lahkumist taastati ristikäik Vasknarvast Pühtitsasse. Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse õnnistusel kordasid Vasknarva õigeusklikud elanikud 26. augustil 1999 esimest korda paljude aastate järel oma esivanemate teekonda, mis kulges Jumalaema Uinumise pühal alati Pühale mäele.
Juhtus, et pärast isa Vassilit ei olnud Eelija kirikus pidevalt teenivat preestrit. Kirik ja majandushooned vajasid kiiremas korras kapitaalremonti. 2002. aasta septembris andis pühim patriarh Aleksius II valitseja Korneliuse taotlusel välja korralduse Pühtitsa kloostri Eelija erakla avamise kohta Vasknarvas. Jumalaema Sündimise pühadeks saadeti kloostrist eraklasse esimesed õed. Jumala abiga alustati pühakoja restaureerimist ja majandushoonete remonti.
2. augustil pühitseti Vasknarvas, Pühtitsa kloostri Eelija eraklas pärast kapitaalremonti sisse pühakoda, mille parempoolne kõrvalaltar pühitseti Ristija Johannese auks. Pühitsuse viis läbi Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius ühes arvuka vaimulikkonnaga. Pidulikul jumalateenistusel palvetas ka Pühtitsa kloostri eesseisja Varvara ühes õdedega, viibisid kohalike võimude esindajad, Kohtla-Järve linnanõukogu esimees Valeri Korb ja arvukad külalised. Tohutu pühakoda oli palvetajaid täis.
Aadress: Vasknarva